Töötamiseks tõstukitel, tellingutel, sildkraanadel ja troppijana on vaja eelnevalt läbida vastav koolitus.
Koolituse eesmärk on anda juhile piisav info nõutavatest tööohutusseaduse ja –määruste nõuetest ning vähem kogenud juhtidele ka tehnilised teadmised töövahendite vedamisest ja kasutamisest.
Korvtõstuki, tõstuki/teleskooplaaduri, tööstuskraana ja laadurkraana juhil peab olema töövahendi kasutamiseks tööandja poolt kirjalik luba. Enne loa andmist peab tööandja veenduma, et juhil on piisavad võimed ja oskused vahendi juhtimiseks (sh õigusaktide tundmine). Lubadega seonduvat kontrollivad tööohutuse ja töötervishoiu asutused (sh Tööinspektsioon) ning ühisel ehitusplatsil ka tööohutuse ja töötervishoiu eest vastutavaks määratud isikud.
Tõstukiga tohib töötada ainult selleks vastava väljaõppe saanud isik, kes teab kuidas kaitsta keskkonda, enda ja teiste inimeste tervist ning ettevõtte vara. Eestis nõutakse liikuvate töövahendite juhilt eelnevat erialast väljaõpet. Põhjamaades on nimetatud töövahendite kasutamine keelatud kui juhil ole esitada kinnitatud juhiluba/kaarti. Soome Valitsuse määrus nr 403/2008, 1. peatükk § 14 lõige 3. sätestab: “Enne loa andmist peab tööandja veenduma, et tõstuki, liikurmasina ning tööstus- ja laadurtõstuki juhil on piisavad võimed ja nõutavad teadmised ja oskused juhtida töövahendeid”.
Juhtimisõiguse väljaandja, kes on tavaliselt tööandja nimel töödejuhataja, vastutab selle eest, et eelpool nimetatud tingimused on täidetud. Kui tööandjal puuduvad endal pädevus ja võimalused töötajat koolitada, tuleb pöörduda ekspertkoolitaja poole, kes annab koolituse ja eksami sooritamise alusel välja juhiloa, mille tööandja annab omakorda edasi töötajale. Koolitaja poolt väljastatud tunnistust käsitletakse seaduse mõistes kui tööandja antavat kirjalikku luba, mille töötaja esitab vajadusel ehitusplatsi tööohutuse eest vastutavatele isikutele, tööinspektsiooni esindajale ja tõstetööde järelevaatajale.
Töötamist töövahendiga reguleerib:
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/926904
Seadme ohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015004
Seadme ohutuse seadus
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala
(1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada seadmete ja nendega seotud protsesside ohutus.
(2) Käesoleva seadusega reguleeritakse seadme kasutusele võtmist ja kasutamist ning seadmetööd.
2. peatükk
Põhinõuded
§ 4. Ohutuse tagamine
(1) Seadme kasutamisel ja seadmetööl tuleb tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks.
§ 6. Seadme kasutamine
(1) Seadet tuleb kasutada ettenähtud otstarbel ja viisil, järgides seadme kasutusele võtmisele kehtestatud nõudeid.
(2) Seadme kasutamisel tuleb tagada, et:
1) seadme nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrashoiuks on loodud vajalikud tingimused, sealhulgas on olemas asjakohane teave, mis on seadmega kokku puutuvatele isikutele teatavaks tehtud ja kättesaadav;
2) seadme kasutamine peatatakse, kui ilmneb vahetu oht;
3) seadme vahetu kasutaja on seadme kasutamiseks kompetentne või ta tegutseb kompetentse isiku juhendamise ja kontrolli all;
4) seadme kasutamise ja korrashoiu (käidu) nõudeid täidetakse;
5) ettenähtud juhtudel on määratud seadme kasutamise nõuete täitmist korraldav isik (edaspidi kasutamise järelevaataja);
6) ettenähtud juhul on tehtud audit, mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu.
§ 10. Isiku kompetentsusele esitatavad nõuded
(1) Kompetentne isik peab tundma kasutatava seadme või tehtava seadmetöö eripärasid, oskama identifitseerida, tuvastada ja ennetada seadmega, selle kasutamisega või seadmetööga kaasnevaid ohte ja kasutada ohutustehnilisi võtteid ning vajaduse korral ka auditi protseduure.
(2) Kui õigusakti kohaselt peab isiku kompetentsus olema tõendatud, võib isik oma kompetentsust tõendada kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga.
(3) Eeldatakse, et isiku kompetentsus on tõendatud, kui tal on vastav kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistus. Isiku kompetentsus loetakse tõendatuks ulatuses, mis vastab talle antud kutsetunnistuse aluseks olnud kutsestandardis kirjeldatud kutsealale ja -tasemele või pädevustunnistuse andmise aluseks olnud sertifitseerimisskeemiga hõlmatud tegevusele.
(4) Sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistus tõendab isiku vastavust käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele, kui pädevustunnistuse on andnud sertifitseerimisasutus:
1) kelle sertifitseerimisskeem vastab käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 2 alusel kehtestatud nõuetele;
2) kelle on vastavateks toiminguteks akrediteerinud akrediteerimisasutus, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 nõuetele;
3) kes on teavitanud pädevustunnistusest Tehnilise Järelevalve Ametit käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud infosüsteemi kaudu.
(5) Kui käesolevast seadusest tulenevalt peab isiku kompetentsus olema tõendatud ning isik on omandanud nõutaval tasemele kompetentsuse välisriigis, kohaldatakse selle tunnustamisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust. Käesoleva seadusega reguleeritud kompetentsusele esitatavate nõuete puhul on välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädev asutus Tehnilise Järelevalve Amet.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
2. peatükk
TÖÖKESKKOND
§ 5. Töövahend
(1) Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine – sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine – ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. [RT I 2007, 3, 11 – jõust. 01.03.2007]
(2) Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele.
(3) Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, et:
1) on tõkestatud pääs selle ohualale;
2) juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele;
3) kõrge või madala temperatuuriga pinnad on isoleeritud või piirestatud;
4) see vastab elektri-, tule- ning plahvatusohutusnõuetele;
5) on välditud juhukäivitus ning et vajaduse korral on võimalik töövahend või selle osa kohe seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik leke tõkestada;
6) müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega ületa piirnorme.
(4) Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus .
(1) Füüsikalised ohutegurid on:
1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
(2) Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele.
